Peatükk 1 Tõendeid islami õigsusest
Hamm ja Leeuwenhoek olid esimesed teadlased, kes suutsid 1677. aastal (ligi 1000 aastat peale Muhammedi ) tänu oma uuele mikroskoobile jälgida inimspermat. Kuid nad arvasid ekslikult, et iga sperma rakk sisaldab valmis inimolendit, mis ema üsasse sattudes suureks kasvab.7
Emeriitprofessor Keith L. Moore8 on üks maailma prominentsemaid anatoomia ja embrüoloogia teadlasi. Ta on ka maailmakuulsa kaheksasse keelde tõlgitud raamatu „The developing human” autor. Antud raamat on teaduslik tippteos ning valitud Ameerika Ühendriikide erikomitee poolt parimaks oma ala raamatuks, mis iial ühe isiku poolt kirjutatud. Doktor Keith Moore on Kanadas asuva Toronto Ülikooli anatoomia ja rakubioloogia emeriitprofessor. Samas ülikoolis oli ta 8 aastat anatoomia osakonna juhataja ning kaua aega ka meditsiini teaduskonna põhiteaduste osakonna prodekaan. 1984. aastal sai ta Kanada Anatoomide Assotsiatsioonilt anatoomia ala prestiižikaima auhinna Kanadas (J.C.B. Grand Award). Ta on juhatanud mitmeid rahvusvahelisi assotsiatsioone, nagu näiteks Kanada ja Ameerika Anatoomide Assotsiatsioon ja Bioloogia Teaduste Ühenduse Nõukogu.
1981. aastal ütles doktor Moore Seitsmendal Meditsiinikonverentsil Dammamis Saudi Araabias oma ettekandes: „Koraanis olevate inimarengu kohta käivate väidete selgitamine on olnud väga meeldivaks kogemuseks. Minu jaoks on vägagi selge, et kõik see informatsioon pidi Muhammedile tulema Jumalalt, kuna enamus antud fakte on teaduse poolt avastatud alles palju sajandeid hiljem. See on minu jaoks kindlaks tõendiks, et Muhammed pidi olema Jumala saadik. ”9
Seejärel küsiti professor Moore’ilt: „Kas te tahate sellega öelda, et usute Koraani olevat Jumala sõna?” Professor vastas: „Mul ei ole seda sugugi raske tunnistada. ”10
Konverentsi ajal ütles professor Moore: „ ... Kuna inimembrüo arenguetappe on kiirete muutuste tõttu väga raske määrata, on välja pakutud võtta kasutusele Koraanis ja Sunnas ( Muhammedi ütlemised ja teod) mainitud klassifikatsioon, mis on lihtne ja arusaadav. Neli viimast aastat olen uurinud Koraanis ja hadithides kasutusel olevat embrüoloogiaalast terminoloogiat ning olen avastanud täiusliku süsteemi, mis on sedavõrd hämmastavam, et see on täielikus kooskõlas praeguste embrüoloogiliste teadmistega, kuigi kirja pandud juba 14 sajandit tagasi, mil sellised teadmised inimembrüo arengust täielikult puudusid. Kuigi Aristoteles, embrüoloogia kui teadusharu rajaja, mõistis 4. sajandil enne Kristust kanamune uurides, et kanaembrüod arenevad staadiumite kaupa, ei ole ta nende staadiumite kohta mingit informatsiooni andnud. Kuni 20. sajandini teati embrüo arengu kohta väga vähe. Seetõttu on täiesti võimatu, et Koraanis olev kirjeldus tugineks tolleaegsetel teaduslikel saavutustel. Jään nõutuks küsimuse ees, kust Muhammed võis sellised teadmised saada. Pean nentima, et keegi teine peale Looja ei oleks võinud kirjaoskamatule ning teaduses täiesti võhikule kaupmehele sellist informatsiooni jagada.”11
Jumal räägib Koraanis inimembrüo arengu kohta järgmist:
Tõepoolest, Me lõime inimese (Aadama) tükikesest savist (veest ja maast) ja seejärel lõime (tema järglased) nuftast turvalises paigas, kindlalt kinnitatud (emakas). Seejärel lõime nuftast alaqa, siis alaqast mudgha, seejärel tegime mudghast luud ning katsime luud lihaga ...1
(Koraan, 23:12-14)
Sõna nutfa tähendab araabia keeles mees- ja naissugurakust kokkusegatud tilgakest. Sõnal alaqa on 3 tähendust: „kaan”, „midagi, mis ripub” ja „vereklomp”.
Võrreldes kaani inimembrüoga alaqa staadiums, näeme selgesti, kui sarnased need kaks on 2 (joonis 1). Peale välise sarnasuse on neil ka ühine toitumissüsteem - selles staadiumis embrüo toitub ema verest nagu kaangi, kes imeb teise organismi verd.2
Joonis 1: Inimembrüo ja kaani sarnasused alaqa staadiumis. (Kaani joonis – Moore ja teised. Human development as described in the Qur’an and Sunnah. Lk.37. Omakorda võetud – Hickman integrated principles of zoology. Embrüo joonis – Moore & Persaud. The developing human. Lk.73)
Alaqa teine tähendus on „midagi, mis ripub”. Joonistel 2 ja 3 on selgelt näha, kuidas embrüo ema üsas ripub.
Figure 2: We can see in this diagram the suspension of an embryo during the alaqah stage in the womb (uterus) of the mother. (The Developing Human, Moore and Persaud, 5th ed., p. 66.) (Click on the image to enlarge it.)
Joonis 3: Embrüo (B) rippuv asend fotomikrograafil alaqa staadiumis emaüsas, embrüo on umbes 15 päeva vana ja ligi 0,6 mm pikk. (Moore. The developing human. Lk.66. Omakorda võetud - Leeson & Leeson. Histology)
Alaqa kolmas tähendus on „vereklomp”. Embrüo väljanägemine alaqa staadiumis meenutab tõepoolest vereklompi, kuna selles staadiumis on embrüos suhteliselt palju verd. 4 (joonis 4). Samuti ei ringle embrüos olev veri kuni kolmanda nädala lõpuni.5 Seega meenutab embrüo selles staadiumis tõesti vereklompi.
Joonis 4: Diagramm alaqa staadiumis embrüo primitiivsest kardiovaskulaarsest süsteemist. Loode näeb selles staadiumis rohke veresisalduse tõttu välja nagu vereklomp. (Moore ja teised. The developing human. Lk. 65)
Seega vastavad 3 alaqa tähendust täpselt embrüo olemusele selles staadiumis.
Värsis järgmisena mainitud staadium oleks mudgha. Araabiakeelne sõna mudgha tähendab „näritud aine” või „lihaklomp”. Kui keegi võtaks tüki närimiskummi ning peale selle närimist võrdleks seda embrüoga mudgha staadiumis, märkaks ta kindlasti nende sarnasust. Embrüo selgroolülid meenutavad näritud aines olevaid hambajälgi.”6
Joonis 5: 28-päevase mudgha staadiumis embrüo foto. Selles staadiumis embrüo oleks nagu läbi näritud, kuna selgroo algmed meenutavad hambajälgi. Embrüo on sel ajal umbes 4 mm pikk. (Moore. The developing human. Lk. 82. Omakorda võetud - Professor Hideo Nishimura, Kyoto Ülikool, Jaapan)
Joonis 6: Embrüo ja närimiskummi sarnasused mudgha staadiumis. A) Mudgha staadiumis embrüo joonis. Paistavad selgroo algmed, mis sarnanevad hambajälgedele. (Moore & Persaud. The developing human. Lk. 79) B) Näritud nätsu foto. (Suurendamiseks vajuta pildile.)
