Peatükk 1 Tõendeid islami õigsusest
Teadlased on tänaseks erinevaid pilve tüüpe väga põhjalikult uurinud ja jõudnud selgusele, et vihmapilved moodustuvad ning võtavad kuju kindla süsteemi järgi, vastavalt sellele, mis tüüpi pilvega on tegu või mis rolli mängib näiteks tuul.
Üks vihmapilve tüüpidest on konvektsioonipilv (cumulonimbus). Meteoroloogid on väga täpselt uurinud, kuidas sellised pilved tekivad ning kuidas nad toodavad vihma, rahet ja välku.
Nad avastasid, et vihma tootmiseks teevad antud pilved läbi järgmised etapid:
1) Tuuled lükkavad pilvi:
Pilved hakkavad moodustuma, kui tuul puhub väikesed rünkpilved piirkonda, kus need pilvekesed võiksid ühte sulanduda (joonised 17 ja 18).
Joonis 17: Pilvede liikumine liitumispiirkondadesse B, C ja D; satelliidifoto. Nooled näitavad tuule suunda. (Anderson. The use of satellite pictures in weather analysis and forecasting. Lk. 188) (Suurendamiseks vajuta pildile)
Joonis 18: Väikesed rünkpilved liikumas liitumispiirkonda horisondil, kus on näha suur pilv. (Ludlam. Clouds and storms. Laam 7.4) (Suurendamiseks vajuta pildile)
2) Liitumine:
Väikesed pilved koonduvad kokku ning moodustavad ühe suure pilve 1 (joonised 18 ja 19).
Joonis 19: (A) Üksikud väikesed rünkpilved. (B) Kui väikesed pilved on kokku koondunud, moodustab tekkiv ülestõmbejõud vertikaalselt kasvava pilve. (Anthes. The atmosphere. Lk. 269) (Suurendamiseks vajuta pildile)
3) Kuhjumine:
Väikeste pilvede kuhjumisel ülestõmbejõud moodustuvas suures pilves tugevnevad. Ülestõmbejõud pilve keskel on tugevamad kui pilve äärtes.2 Nende mõjul kasvab pilv vertikaalses suunas, seega kuhjuvad pilvekesed üksteise otsa (joonised 19 (B), 20 ja 21). Vertikaalse kuhjumise mõjul jõuab pilv atmosfääri külmematesse osadesse, kus hakkavad moodustuma ning järjest kasvama vihmapiisad ja raheterad. Kui vihmapiisad ja raheterad on juba nii suureks muutunud, et ülestõmbejõud neid enam ülal hoida ei jõua, kukuvad nad vihma ja rahena maale.3
Joonis 20: Konvektsioonipilv. Kui pilv on piisavalt kuhjunud, hakkab vihma sadama. (Bodin. Weather and climate. Lk. 123)
Joonis 21: Konvektsioonipilv. (Scorer & Wexler. A colour guide to clouds. Lk. 23)
Jumal on Koraanis öelnud:
„Kas sa ei näe, kuidas Jumal liigutab õrnalt pilvi, siis ühendab nad, siis teeb nendest kuhja ja seejärel näed sellest vihma tulevat ...”
(Koraan, 24:43)
Meteoroloogid on alles hiljuti teada saanud kõik need pilve moodustumise, struktuuri ja funktsiooni kohta käivad pisiasjad ja seda vaid tänu kaasaegsele tehnikale nagu lennukid, satelliidid, arvutid, õhupallid ja muu, mille abil on võimalik jälgida tuult ning selle suunda, mõõta niiskustaset selle erinevates variatsioonides ning kindlaks määrata õhurõhku.4
Eelnevalt tsiteeritud värss räägib peale pilvede ja vihma ka rahest ja välgust:
... Ja Ta saadab taevas olevatest mägedest (pilvedest) alla rahet ning tabab sellega seda, keda soovib, ning jätab puutumata selle, kelle soovib; selle (rahe) ere välk peaaegu pimestab silmi.
(Koraan, 24:43)
Meteoroloogid teavad, et rahet valavate konvektsioonipilvede tipud võivad jõuda 7500-9000 meetri (7,5-9 km) kõrgusele, 5nagu mäetipud, just nagu Koraan ütleb: „ ...
... Ja Ta saadab taevas olevatest mägedest (pilvedest) alla rahet ...”.
Võib tekkida küsimus – miks räägib värss rahe välgust? Kas võib see tähendada, et rahe on välgu tekkimisel üks peamiseid faktoreid? Tänapäeva meteoroloogia on võimeline meile seletama, et kui rahe kukub läbi pilve osa, kus on ülijahutatud veepiisku ning jääkristalle, omandab pilv elektrilaengu. Raheteradega kokkupuutuvad vedelad veepiisad jäätuvad ning vabastavad seega varjatud soojuse. See hoiab rahetera pealispinna temperatuuri kõrgema kui ümbritsevatel jääkristallidel. Raheterade kokkupuutel jääkristallidega ilmneb oluline fenomen: elektronid liiguvad külmemalt elemendilt soojemale.
Seega saab rahetera negatiivse laengu. Sama juhtub ka siis, kui ülijahutatud veepiisad puutuvad kokku raheteradega ja tillukesed killud positiivse laenguga jääd küljest murduvad. Kergemad, positiivse laenguga osakesed tõusevad ülestõmbejõudude mõjul pilve ülemisse ossa, negatiivse laenguga rahe aga langeb pilve alaossa; seega muutub pilve alaosa negatiivselt laetuks. Negatiivne laeng vabastatakse välgu näol.6 Sellest võib järeldada, et rahe on välgu tekkimisel üks olulisemaid faktoreid.
Need teadmised välgu kohta on alles hiljuti avastatud. Kuni 17. sajandini olid meteoroloogias domineerivad Aristotelese ideed. Näiteks väitis ta, et atmosfäär sisaldab kahte sorti õhku, niisket ja kuiva. Samuti väitis ta, et kõue kõmin tekib kuiva õhu ja teda ümbritsevate pilvede7 kokkupõrkest, välk olevat aga kuiva õhu põlemine peenikese ning nõrga leegiga. [1] Sellised ideed domineerisid ka teadlaste seas sel ajal, mil Koraan 14 sajandit tagasi ilmutati.